järkamismasinasse. Neli raielangitööde kompleksse mehhaniseerimise suunda: Esimene (1950-ndatel) oli seotud sortimentide valmistamisega kännu juures, teise peatunnuseks oli puidu kokkuvedu tüvestena, kolmandat iseloomustas võradega puude kokkuvedu. Vastavalt nendele suundadele konstrueeriti mitmeid metsakombaine ja masinsüsteeme. Esimest suunda esindasid kombain "Busch" (USA) ja süsteem "Koehring-Waterous" (Kanada). Kombaini "Busch" abil langetati ja laasiti puud, järgati sortimentideks (põhiliselt paberipuudeks), veeti laadimisplatsile ning laaditi autodele. Tüvemahul 0,15...0,25 m3 oli sellise kombaini tootlus 25...45 m3 vahetuses . Teist suunda esindas masinsüsteem "Beloit" (USA ja Kanada). See koosnes agregaadist, mis laasis kasvava puu, saagis sellelt ladva, langetas ja ladus tüved virna. Süsteemi teiseks masinaks oli nn hüdrokäega ehk haaratsmanipulaatoriga (ulatus 7,1 m)
Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne.) ja erametsanduses saksa mõju. Raiete teostamine Veel 20.sajandi I poolel raiuti mets põhiliselt talvel. Raietöölisteks olid valdavalt maaelanikud. Lageraietel kasutati põhiliselt kahemehesaage, hooldusraietel ühemehesaage, laasiti kirvega. Noorendike hooldamisel olid kasutusel võsanoad ja kiinid. Nagu sajandeid varem oli hobune peamine metsamaterjalide kokku- ja väljavedaja. Nendega veeti puitu sageli kümnete kilomeetrite kaugusele linnadesse, raudteejaamadesse või parvetusjõgede äärde. Kui sajandi algul, nii nagu mitmed eelnevad kasutati metsaveol talumeeste hobuseid, siis 60.-70.-datel olid metsaveohobused juba metskondades olemas. Lisaks
annaabi.ee 
