80ndate lõpu poole Eeva Park, Aida Kivi, Kärt Hellermaa, lisaks veel Elo Viiding/Vee. Nende puhul selgelt teadvustatud ideoloogiline protektsioon pole veel tähtis, jälgitakse maailma läbi naise teadvuse, läbi mille tuuakse esile naise seisukohalt olulisi tundenüansse. Seda näitab nt Kärt Hellermaa esimene romaan „Alkeemia“, tema maailmavaade spiritualistlik, kunsti rõhutamine (mis naisega juhtub ja kuidas seda mõtestatakse). 00ndatel Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanen ja Elo Viiding (kellel 00ndatel peale luule ka proosa). Nt Maarja ---------Kangro „48 tundi“ võtab tüüpiliselt meestele omistatud kuiva meditsiinilise keele, mitte tundemaailma lähtekoha. Esindab mingit poliitilist hoiakut – oma keha jne; ei ole propagandat jne; eneseiroonia. „Dantelik auk“ palju intellektuaalseid arutlusi, kultuuriline arutlus vms, mitte naise seisukohast elu vms. Erinevat Kaldmaast ja Laanest, kes keskenduvad rohkem tundemaailm
sest nagu meenutab O. Avarmaa, 304 oli tol ajal “džäss õhus” ja temastki sai, hoolimata sellest, et nende peres muusikuid polnud, džässihuviline juba 10-aastaselt. Tõenäolisem on siiski arvata, et A. Maiste muusikalised suundumused kujunesid välja Rootsis 305 ja Kanadas. Kah- juks ei ole õnnestunud temaga kontakti luua, et neid küsimusi otse temalt küsida, seepärast tuleb leppida Kanada Entsüklopeedia internetiversiooni ja A. Hirvesoo raamatus “Kõik ilma- laanen laiali” toodud andmetega (Hirvesoo 1996: 299). Omaette näitaja on siinjuures fakt, et nii suures riigis kui Kanada, kus on sadu maailmaklassiga džässmuusikuid alates Oscar Petersonist, on tema saavutused tunnistatud entsüklopeediaartikli vääriliseks. Armas (Art) Maiste sündis 9. märtsil 1929 Tallinnas, sõja ajal õppis Tallinna Konserva- tooriumis A. Lemba klaveriklassis 306 , 1945–1949 Stockholmi Kuninglikus Konservatooriumis S. Sundelli klassis
annaabi.ee 
