Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa
Tabel 2. Põllumassiivi nr. 60156043960 perspektiivboniteedid. [3] Muld Perspektiivbo niteet KI,Ko 62 KIg 53 Go 48 Kaalutud keskmine perspektiivbonieet on 54,3, mis on kõrgem keskmisese kvaliteediga muldade perspektiivboniteedist. Metsakasvukohatüüp neil muldadel Leetjas muld ja gleistunud leetjas muld neil muldadel kasvavad metsad kuuluvad sinilille, sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2]
annaabi.ee 
