Tallinn 2004) 10 3.Vulkaanid 3.1.Mitmesugused magmakivimid Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit-magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Püüdes nüüd seostada tardkivimite levikut Maa laamtektooniliste liikumistega, saame järgmise pildi. Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes ookeanipõhja, mis ookeanilise litosfääri kooseisus triivides, jahtudes ja setete alla mattudes muutub ligikaudu 200 miljonit aastat pärast oma sündi gravitatiooniliselt ebastabiilseks ja hakkab ookeanisüvikute piikronnas sukelduma vahevöösse(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna Afriika piirkonda siin on kõige viljakam mardla , just sellis tsoonis oli subduktsiooni nähtus.
annaabi.ee 
