(millal otsustati väevõimuga võim enda kätte haarata? väga erinevaid vastuolulisi andmeid. Karl Ast: juba okt-s 1933 olevat Päts eravestluses deklareerinud, et vapsidele on tarvis päitsed pähe panna ja seejuures tugineda Laidonerile st sõjaväele. See väide tekitab suuri kahtlusi. Ilmar Raamot: veel veebruaris 1934 väljendas Laidoner arvamusi, mis ei laskunud kahtlustada koostööd Pätsiga. Võimalik, et õigus on Eduard Laamanil: väidab, et otsus riigipüürde kasuks otsustati kusagil veebruaris 1934 Pätsi ja Laidoneri kohtumisel. Ainsad märgid, mille tähendust võib mõista alles tagantjärele märtsi alguses hakati siseministeeriumis koostama vabadussõjalaste nimekirju. 5.03 toimusid mõningad vangerdused kaitseväe juhtkonnas. Viis kõrgemat sõjavälast ühe päevaga kaotasid oma koha, 10. üksikpataljoni ülem, Tlna sõjaväeringkonna ülem, ka Tapal baseerunud soomusrongirügemendi ülem
olukorda rahustada 3) valitsus pidi haarama tugeva täitevvõimu enda kätte, et läbi viia põhjalikud riigireformid (mille juurde jõuti alles 35-36 aastal, algul ei olnud mingeid reformikavasid). Kaotajate pool: üritati põhjendada toetudes Pätsi isiklikele ambitsioonidele ja isikuomadustele. Kindlasti etendasid nad mingit rolli, kuid ainult neile riigipööret taandada ei saa. Oma roll võis olla ka välismõjudel (NL, Poola). Välismõjud olid tagasihoidlikud. Ettevalmistus: Eduard Laamanil: väidab, et otsus riigipüürde kasuks otsustati kusagil veebruaris 1934 Pätsi ja Laidoneri kohtumisel. Ainsad märgid, mille tähendust võib mõista alles tagantjärele – märtsi alguses hakati siseministeeriumis koostama vabadussõjalaste nimekirju. 5.03 toimusid mõningad vangerdused kaitseväe juhtkonnas. Viis kõrgemat sõjaväelast ühe päevaga kaotasid oma koha, 10. üksikpataljoni ülem, Tlna sõjaväeringkonna ülem, ka Tapal baseerunud soomusrongirügemendi ülem
annaabi.ee 
