Millal hakkas tekkima Atlandi ookean? Atlandi ookean hakkas tekkima umbes 180- 170 miljonit aastat tagasi. Millised kontinendid on paiknenud lõunapoolusel? Aafrika, Lõuna-Ameerika, Antarktika MÄETEKKEPROTSESSID Mis on orogenees? Orogeneesiks nimetatakse mäeteket. Millises protsessis ja millest tekib akretsioonikiil? Ookeanilise koore sukeldumisel kontinentaalse koore alla moodustub kahe laama piirile süvik. Süvikus tekib akretsioonikiil, mis moodustub sukelduvalt laamalt maha `'kooritud'' kivimitest. Miks terreinide (võõrplokkide) tekkel ei sukeldu saarkaared vahevöösse? Sest ookeanilised saarkaared koosnevad põhiliselt keskmise koostisega andesiitsetest kivimitest. Andensiidi tihedus on palju väiksem ookeanilise koore aluseliste kivimite ja vahevöö ultraaluseliste kivimite tihedusest. Seetõttu ei sukeldu saarkaar koos ookeanilise kooraga vahevöösse, vaid liidetakse kontinentaalse koorega serva külge.
Mägedes oli külm ja lumine, rannikualaks oli kõrb, muld oli väga vilets, palju maavärinaid ja hiidlaineid. Ellujäämine oli keeruline, kuid inkad said sellega hakkama. Inkad olid kõrgelt arenenud indiaanlaste hõim. Nad tegelesid põllumajandusega, neil olid võimsad niisutussüsteemid ja nad oskasid põldu väetada. Karjakasvatust ei tuntud, kuid neil oli viis kodulooma: laama, alpaka, koer, merisiga ja biisampart. Laamat kasutati kandeloomana ja laamalt ning alpakalt saadi villa, millest valmistati riiet. Kõrgelt oli arenenud ehituskunst ja keraamika. Inkadel oli uhked ja ilusasti kaunistatud majad, mis sulandusid maastikusse. Ehitati ripp- ja kivisildu ning kaitseks ei tehtud müüre vaid kindlused, kuhu häda korral põgeneda.Arenenud teedevõrk. Ka käsitöös olid nad päris osavad, osati õmmelda uhkeid rõivaid ja teha tikandeid. Inkariik oli jagunenud klassideks: orjad, lihtrahvas, aadlid ja Sapa. Tänu valitseja
küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill. Kasmiirvill Kasmiiri kitselt (Capra hircus laniger) saadavad villa-ja karvakiud. Vill on peen, siidiselt läikiv 40...90 mm pikk, kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall või hele- kuni tumepruun. Laamavill Laamalt (Lama glama) saadavad villa- ja karvakiud. Meriino Meriino lamba vill ja sellest valmistatud lõng. Meriino vill on lühikesekiuline, peen ja ühtlane. Mohäärvill Angoora kitselt (Capra hircus aegagrus) saadavad villa- ja karvakiud. Vill on siidjalt läikiv, 120..300 mm pikk, kergelt säbardunud, valge, kollakas, hele- kuni tumehall. Levinud Türgis, USA-s ja Lõuna-Aafrikas.
annaabi.ee 
