8. Võrdle mandrilist ja ookeanialust maakoort(millised kihid, paksus, vanus). Mandriline maakoor on väiksema tihedusega ning oluliselt paksem (25- 70km) kui ookeaniline maakoor (5-10km). Vanimad mandrilise maakoore osad on miljardeid aastaid vanad ja ookeanilise maakoore vanimad osad on ligikaudu 270m aastat vanad. 9. Mille tagajärjel tekivad maavärinad? Maavärinad võivad kaasneda vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib?
mis hakkab koos laamaga ookeani keskosast eemale liikuma. Kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi niimoodi tekkinud ookeaniline maakoor on jõudnud selle ajaga liikuda laama teise serva. Kui ookeanilise maakoorega laam põrkub teises servas mandrilise maakoorega laamaga, sukeldub see hõredema mandrilise maakoore alla vahevöösse ja hävineb. Maavärinad Maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad kõige võimsamad maavärinad just laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad sellest, et liikuvate laamade servad jäävad üksteise külge kinni, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui
annaabi.ee 
