Viies tase Metsatulekahjude põhjused · Tekivad inimeste hooletusest, teadmatusest ja lohakusest. · Looduslikud faktorid (äike). · Pahatahtlik süütamine. Metsatulekahjude ära hoidmine · Okaspuumetsades tuletõkestusribade ja vööndite rajamine. · Tuletõrjetiikide ja veevõtukohtade juurde rajamine. · Suitsetamis- ja lõkketegemiskohtade rajamine. · Telkimis ja laagriplatside väljaehitamine. Metsatulekahju Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ohustatud liigid e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tase Teine tase
sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline "lihatootja" oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele
sõnajalad. Puittaimedest leidus pajusid, kadakat, astelpaju, ajastu lõpul ka sarapuud, leppa ja jalakat. Fauna: põhjapõdra ränne põhjapoolsematele aladele. Ürgpiisoni väljasuremine. Kasemetsade põhiline “lihatootja” oli põder. Vanimad laagrikohad: Pulli asula ja Kunda Lammasmägi > kalapüük/jahindus. Inimese mõju taimkattele väike: vb ruderaalalad laagriplatside ümbruses ja põlendikud. o Atlantikum Kliima muutus niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades peale tamme, jalaka ja pärna ka vaher, raagremmelgas, valgepöök. Kagu- Eestist algas kuuse sissetung. Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir.
vajadusel luua uusi kudealasid. Ainult kudealade loomisest ei piisa ning vajadusel tuleb kalu veekogudesse juurde asustada. Samas tuleks eelistada kalade taastootmisvõime suurendamisele looduslikku taastootmist, mis on kokkuvõttes oluliselt mõjusam ning odavam, kui kalade kunstlik asustamine. Intensiivselt kasutatavates kalastuspiirkondades on jätkuvalt vajadus avalike paadisildade ja paatide vettelaskmise kohtade, sellekohase info, juurdesõiduteede ja parklate, infotahvlite lõkke ja laagriplatside, prügikastide jms infrastruktuuri järele. Kuigi esmapilgul tundub nende objektide rajamine küllaltki kulukas, võib nendest saadav kasu olla tunduvalt suurem. Oluline on tagada kalavarude jätkusuutlikus, kalavarude optimaalse kasutamise kaudu. Tuleb jälgida, et nii harrastuslik kui kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutliku majandamise tagamiseks seatud püügimahtu. Samuti soosida selektiivseid ning keskkonnasäästlikke püügivahendeid
annaabi.ee 
