Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal. Pulli asulakohas on seni Eesti vanimad asustusjäljed. Avastati 1967. Sealne elutegevus lõppes u 8700-8600 eKr. Oletatakse, et Pulli oli vaid hooajaline laagripaik. 2. Neoliitikum, viljelev majandus kiviaja lõpul ja pronksiaja algul aeg, muudatused ühiskonnas, asustusviis, majandus, töö- ja tarberiistad inimene ja ühiskond, Tamula asulakoht. - Neoliitikum e. noorem kiviaeg. Periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni (Eestis u 4000-1800 eKr). Lähtekoht on Edela-Aasia, sealt jõudis u 7000a eKr Vahemere piirkonda. Metsade asemele tulid põllu- ja karjamaad.
Neist viimase dateering näitab koha kasutust u 18 000 a tagasi. Lõuna-Austraalias on tuntud muistiseks Koonalda. Koobas, kust kaevandati tulekivi. Sealt leiti tulekivitükikesi, lõkkeasemeid. Söest võetud proovid dateerisid koha ajavahemikku 15 00023 000 a tagasi. Koopa pehmest liivakivist seintel on inimeste poolt sõrmedega tõmmatud lainelisi jooni, mis võivad samuti olla väga vanad. Kivitöötlemise traditsioonid püsisid Austraalias väga kaua ühesugused. 20 000 a eKr kasutatud laagripaik oli üsna samasugune kui 20. saj oma. Sellise konservatiivsuse 38 põhjuseks on peetud isoleeritust muust maailmast, mistõttu ei tulnud inimestele uusi ideid. Tegelikult põhjuseks ikka see, et omadega saadi just niimoodi väga hästi hakkama. Osa Austraalia kunstist on sama vana kui Euroopa ülempaleoliitiline kunst. Tasmaania vanim asustus on dateeritud u 20 000 eKr. Leiukohaks on koobas Hunteri saarel Koopa lahe (Cave Bay) ääres