aasta. Karm kohtlemine ja võimatult rasked töötingimused paljudel suurehitustel nõrgendasid oluliselt ka vabastatute tervist ja lühendasid paljude eluiga"35 Arvude keel räägib Gulagi süsteemist kõige selgemat juttu. ,,Kõige täpsemate täna olemasolevate andmete kohaselt oli Gulagi valduses ajavahemikus 1929-1953 kokku 476 laagrikompleksi. Kuid see arv on eksitav. Tegelikkuses koosnes iga laagrikompleks kümnetest, isegi sadadest väiksematest laagriüksustest. Neid väiksemaid üksusi laagripunkte ei ole veel kokku loetud, ja arvatavasti ei saagi seda teha, sest mõned neist olid ajutised, mõned püsivad ja mõned kuulusid eri aegadel eri laagrite juurde. Samuti pole võimalik öelda kuigi palju laagripunktide tavade ja kommete kohta, nii et see käiks nende kõigi kohta. /.../ ,,Iga laager on omaette maailm, eraldi linn, eraldi maa," kirjutas nõukogude näitlejanna
Sakslased küüditasid Eestisse teadmata arvu juute teistest riikidest, sealhulgas Leedust, Tsehhoslovakkiast, Saksamaalt ja Poolast. 1942. aastal asutati Jägalas töölaager, mida juhtis eestlane Aleksander Laak. 1942. aasta jooksul toodi Terezini getost Eestisse mitu eseloni. Ligi 3000 juuti, keda ei valitud välja töötegemiseks, viidi Kalevi-Liivale ja lasti maha. Jägala laager likvideeriti 1943. aasta kevadel: enamik vangidest lasti maha. Vaivaras asunud laagrikompleks asutati 1943. aasta septembris ja seda juhtisid Saksa ohvitserid (Hans Aumeier, Otto Brennais ja Franz von Bodman). Kompleks koosnes ligikaudu kahekümnest välilaagrist, millest mõned töötasid vaid lühikest aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu