10 päeva (16.25. juuni) vastavalt laste ja laste- ning vastuvõtu mõnus ja kiire organiseerimine. vanemate poolt eelmistel aastatel korduvalt väl- Kummaski vahetuses lõi aktiivselt kaasa kokku jendatud soovile, ja noorema vanuseastme vahe- 11 noort mängujuhti, kellest igaüks koondas enda tus 7 päeva (25. juuni1.juuli). ümber 57 väikest sõpra. Laagrielus toetasid nad Laager on kindla suunitlusega, s.t et osalejatena oma väikese rühma ettevõtmisi, vajadusel aitasid olid oodatud need huvilised, kes õpivad prantsuse lapsi prantslannade poolt läbiviidavates ateljeedes, keelt erinevates koolides üle kogu Eesti. Soovitav algatasid ise vestlusringe ja erinevaid mänge, on olnud vähemalt aastane keelekogemus, sest nagu näiteks "Alias" ja "Seitsme perekonna" män- osa juhendajad on "frankofoonsed", s
kateldest. Isa ja vend töötasid laagris. Möödus kolm nädalat. Kord töö ajal tuli meie juurde sakslane ja käskis kiiresti laagrisse tagasi tulla. Ta rääkis midagi evakueerimisest. Saime aru, et meid viiakse jälle mõnda teise kohta. Kiirustasin laagrisse, et näha isa ja venda. Selgus, et isa oli juba esimeses grupis ära viidud. Nisanil õnnestus mind ära oodata. Teele anti igaühele leivapäts, marmelaadi ja suhkrut. See oli esimene kord minu laagrielus, kui sain terve leivapätsi omanikuks – see oli vapustav. Meid aeti autodele – naised ja mehed eraldi. Sõitsime seistes, täiskiilutult, koos valvuritega. Nagu tavaliselt sellistel juhtudel mõeldi, kuhu ja milleks meid viiakse. Kuid me ei muretsenud eriti, sest kõik tunded olid meis juba tuimenenud. […] Sakslased tõid meid Tallinna vanglasse. Olime hirmunud, kuna teadsime, et oleme surmamõistetute osakonnas. Järgmisel päeval märkasime, et sakslased närveerivad
annaabi.ee 
