Ülestõusu algus 23.aprill, kui tehti lõket kevadiste tööde alguseks . Peale rünnatud pölisrahvas väga tapatööd ei teinud , aga siiski oli tapmist ning kes pääses saklastest jooksvat paljalalju paidesse ja tallinnasse. Esimesena vallutati Padise kloosert, mis pöletati maha ja tapeti 28 munka. Kogu harju (va Tallinn) oli vallutatud tagasi. Siis eestlased koondusid. Valiti grupijuht ''kuningas'', sõjapealik (4). 10 000 meest liikusid tallinna poole laagirsse. Linnavallutamine oli põhimõtteline ja strateegiline küsimus. Abi taheti palud Turu foogilt. Allgas tõus läänemaal. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised Sakslased läksid abi paluma Ordult Järvamaalt, kes omakorda andis teate edasi ordumeistrile Burchardile. Burchard nägi vöimalust sekkuda Põhja-Eesti küsimustele. Läbirääkimised toimusid Paides, loodeti vöitu. 1343, 4 mai . 4 kuningat koos 3 sõjasulasega läksid kohale orduga kohtuma.
uude põllumajandusaastasse taheti astuda vabana. o Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikud, kättesaadud sakslased tapeti. o Padise kloostri vallutamine - 23. aprillil, 1343. Põletati maha ja tapeti 28 munka. Oli eestlaste poolt väga tähelepandav saavutus. o Ühine vägi, allikate järgi 10 000 meest, liikusid Tallinna alla ja asusid laagirsse, abi paluti Turu Foogitilt, sest tln vallutamine oli strateegiline ülessanne. o Vahepeal puhkes ka ülestõus Läänemaal, toimiti sama soodu ja koondudi Haapsalu alla. o Paides toimunud läbirääkimised mai 1343 - Eestlastel kujunes peamiseks vältida ordu sõjalist sekkumist. Seepärast soostusidki eestlaste juhid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii lootsid kuningad saada ajapikendust apivägede päralejõudmiseks.
annaabi.ee 
