Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temperatuur on leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused laagiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei
Sünd 1905. a Tallinnas, eestlane (kuni 1930/31 dokumentides sakslane). Töötas pärast ajateenistust armees tsiviilteenistujana ja üleajateenijana kantseleis kirjutajana. 1940. a pärast Eesti okupeerimist NL poolt, viidi üle Punaarmee 22. territoriaalkorpuse koosseisu. Järelümberasumisel 1941. a kevadel lahkusid Gerretsi vanemad ning õde ja vend oma perekondadega baltisakslastena Saksamaale. 1941. a oktoobris pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt astus Omakaitse teenistusse. Laagiga tundsid teineteist sõjaväeteenistuse ajast. Alates augustist 1942 teenis Gerrets Jägala laagri komandandi adjutandina. Pärast Eesti okupeerimist NLi poolt 1944. a jäi Eestisse. 1961 arreteeriti, mõisteti süüdi ja lasti maha. 34 andmetel viis mahalaskmisi läbi rühm eestlasi Julgeolekupolitsei ja SD erikompaniist, komandant Laak isiklikult ja võimalik, et ka osa laagri valvemeeskonna liikmeid.