kallim pudel, seda vanemaid komponente antud konjak sisaldab. Selged reeglid laagerdumise kohta puuduvad, küll aga on selle kohta rohkesti traditsioone, mida valmistajad ka tänapäeval järgivad. Ainus tähtis fakt on see, et laagerdumine lpeb sel hetkel, kui eaux-de-vie tünnist välja valatakse. Üldiselt aktsepeeritakse seda, et umbes 50 aastat laagerdunud eaux-de-vie on saavutanud maksimaalse vanuse ja tavaliselt valatakse vedelik siis spetsiaalsesse klaasist mahutisse, et laagerdumisprotsess lpeks. Villimine ja pakend Vaatamata mitmete plvkondade tagustele traditsioonidele on konjakitootmises üks element, mis on pidevas muutumises - see on villimis- ja pakendamisprotsess. Tänapäeval kasutavad peaaegu kik tootjad mingilgi määral automatiseeritud villimist, mis aga muutuvad pidevalt on pudeli kuju, etiketi kujundus ja pudeli kork. Need muutused on peaaegu alati dikteeritud turu poolt - Aasia turud eelistavad uhkeid
- amülaas lõhustab tärklist ainult tärklise molekuli ahela otsest, moodustades maltoosi -amülaas lõhustab tärklist ahela keskelt, moodustades dekstriine. - amülaas on võimeline tekkinud uute ahelate otstest hüdrolüüsima maltoosi Odra valkude hüdrolüüs aminohapeteks ja peptiidideks algab juba linnaste kasvatamisel ja jätkub meskimisel Valkude lagunemine meskimisel on vajalik eelkõige pärmide kasvusubstraadi -amino- lämmastiku moodustumiseks, et tagada optimaalne käärimis- ja laagerdumisprotsess, samuti ka vahu stabiilsuse tagamiseks ning meeldiva suutunde andmiseks Hüdrolüüsimata valku õlles enamasti ei esine, sest kõrgetel temperatuuridel nt virde keetmisel valgud denatureeruvad ning eralduvad filtreerimisel koos muu tahke materjaliga Proteinaas- optimaalne temperatuur 45-55°C, lõhustab valgu peamiselt suur ja keskmise suurusega molekuliga lämmastikühenditeks Karboksipepsidaas- optimaalne temperatuur 60 °C, säilitab aktiivsuse veel 70 °C, jätkates
annaabi.ee 
