6. Kui suur on prootoni ja elektronielektilaeng? Kuidas seda laengut nimetatakse? Nimetatakse elementaarlaenguks - 1.602 176 634×10-19 C 7. Miks on aatomid ja ka kehad normaaltingimustes elektrilaenguta? Normaaltingimustes on keha ning aatom neutraalses olekus ehk tasakaalus. Sama palju elektrone kui ka prootone. Kuna tuumas sisalduvate prootonite arv on normaaltingimustel võrdne elektronide arvuga 8. Mida tuleb teha kehas sisalduvate osakestega, et keha laaduks positiivselt? eemaldada väliskihis olevaid elektrone 9. Mida tuleb teha kehas sisalduvate osakestega, et keha laaduks negatiivselt? Tuleb lisada elektrone 10. Sõnasta elektilaengu jäävuse seadus?Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 11. Milliseid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Laetud keha millel puuduvad mõõtmed ja see on ka mudel 12. Sõnasta Coulomb´i seadus kahe punktlaengu vahel mõjuvate elektijõudude ka kuloniliste jõudude kohta
omaväärtused. Joonise järgi saab otsustada eristatavate faktorite arvu. · Unrotated facor solution · Number of Factors - Eristatavate faktorite arvu saab ka ise ette anda Options -> On mõistlik määrata, et faktorkaalud oleksid järjestatud (Sorted By Size), samuti anda ette väärtus, millest väiksemaid ei kuvata (Supress absolute values less than). Rotation -> Pööramise eesmärgiks on saavutada võimalikult lihtne faktorstruktuur, kus iga muutuja laaduks tugevalt ainult ühele faktorile ja teistele nõrgalt. Matemaatiliselt pööramine faktorlahendi põhiolemust ei muuda: summaarne seletusprotsent ja tunnuste kommunaliteedid jäävad samaks. Kuid faktorlahend muutub lihtsamini tõlgendatavaks ja omaväärtused jaotuvad faktorite vahel ühtlasemalt. Teeme faktormudeli, kus kasutame direct oblimin meetodit. Eristatakse kahte tüüpi pööramist: ortogonaalset ehk täisnurkset ja mitteortogonaalset ehk kaldnurkset
annaabi.ee 
