See viimane märkus ei olegi irooniline, sest ka hingama ja hingeldama oleks väärinud äratrükkimist, aga verbe pole; köhimisega on vastupidi Ülekantud tähendused on huvitavad just siis, kui nad on levinud laiemalt, mitte ainult ühes keelemurdes. TULETISED, ETÜMOLOOGILISED KAUGSEOSED JA LÕUNAEESTI On otse paratamatu, et laenatud sõna hakkab sihtkeeles kuuluma uutesse seostesse. Näiteks number: nummerdama, klamber : klammerdama näitavad süsteemipärast laadivaheldust tuletussüsteemis ja nii seda tulebki käsitleda, kuigi number ja nummerdama pole keelde tulnud tuletusseoses olevate sõnade laadivaheldussuhtega (vt ka ETS: 321). Sissejuhatuses käsitletakse lõunaeestitpõhjaeesti enam-vähem võrdväärse paralleelina, sõnaraamatus kahjuks mitte. Ootaks, et lõunaeesti keelt ei koheldaks vähem iseseisva keelena kui isuri keelt. Sissejuhatuses tehakse põhjaeesti keeles vahet näiteks kirderannikumurde ja
nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo – Hirudinidae, Tubifex – Tubificidae, Anas Anatidae. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!). 11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine.