Jäätmehooldus on jäätmealane tegevus, mis hõlmab jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Prügilas tuleb pärast sulgemist järelhooldust teha umbes 20 - 30 aastat: puhastada nõrgvett, koguda ja käidelda prügilagaasi, jälgida ladestusala vajumist kuni prügilademe stabiliseerumiseni. Järelhooldust on vaja teha ka teistes jäätmekäitluskohtades, nt. kompostimisplatsidel, laadimisjaamades ja mujal. Jäätmehooldust korraldab oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus, kes tunneb ja oskab arvestada kohalikke olusid. Omavalitsuse korraldada on ka olmejäätmevedu. Omavalitsus kehtestab reeglid, kuidas jäätmevedu korraldada, millistele jäätmeliikidele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab veopiirkonnad, vedamise sageduse jne. Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist
järele. Suurem osa inimesi laevad küll autosid kodus, kuid paljud teised hakkavad elektriauto ostu kaaluma alles siis, kui on olemas üleriigiline laadimisjaamade võrgustik. Kuid sellise võrgustiku rajamine on kallis, mis on hetkel ka peamiseks takistuseks. Lisaks on avalikus jaamas laadimine kallim, kui kodus. Hind sõltub riigist, kus see asub, jaamade arvust ja selle eripäradest. Üksiku laadimisjaama riistvara maksab umbes 2000 eurot, mõnel juhul ka 5500 eurot. Kiirlaadimine avalikes laadimisjaamades annab rohkem kui 40 kW võimsust. Nii laetakse 100 kilomeetri sõitmiseks akusid ainult 10-30 minutit. Suure laadimisvõrgustikuga riigi näiteks saab tuua Eesti, kus on juba 165 kiirlaadimisjaama, kuigi siin elab vaid 1,3 miljonit inimest. Siinsetes jaamades kasutatakse DC alalisvoolu, mis võimaldab aku täis laadida 8 tunni asemel vähem kui 30 minutiga. Fakt, et laadimine on nii lihtne, on üks põhjusi, miks üha rohkem eestlasi otsustab elektriautode kasuks.
annaabi.ee 
