säält taludest, kus nad asuvad, rahvaviisisid ja laulusõnu mitte enam leida ei ole. Nimelt on ka meie koolid oma uue hariduseviisi ja lauluga Eesti rahvakaulu pääle tagasitõrjuvalt ja hävitavalt mõjunud. Vana Eesti laulu asemele on kas Eesti sõnadega lauldavad Saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad, ehk nad laulavad Saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusidm koguni vähe on aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandiviisideks, sest et neid tõesti kerjajate ja vaeste inimeste suust veel kuuleb. On väga soovida, et Eesti rahvaviisid mitte ei kaoks. Neid peaks üles kirjutama ja koguma... Sest rahvalaulu najal saaksivad meie heliloojad Eesti muusikale tüpilise aluse panna..." Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja
kaugusest kostvaid sarvehelisid. Sügavasti inspireeris teda Parbo mäng hilisõhtuil: helid kajasid üllalt üle metsa ja innustunult kuulav Saar tundis, "kuidas mets saadab sarvepilli mängu". Rahvaviiside korjamisel saadud muljeist kirjutab Saar: "Vanade Eesti laulude asemele on kas Eesti sõnadega saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad ehk nad laulavad saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusid, koguni vähe aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandi viisideks, sest neid tõesti kerjuste ja vaesete inimeste suust kuuldub." Ta lisab ühtlasi, et "tants on oma eesõiguse ära andnud Saksa polkadele, valtsidele, Poola marsurkadele jne., mis harmoonika, viiuli või tsitri (mõned nimetavad seda koguni "kandleks") häälte taktis keerutatakse /.../ Mõned vanad eided tuletavad endist lauluaega soojusega meelde". Saar tundis hästi rahva elu-olu, rahva vajadusi ja püüdlusi
annaabi.ee 
