- üritati piiblit tõlkida – ebaõnnestus 17.saj - arenesid tartu- ja tallinnamurdeline kirjakeel, mõlemad olid loodud sakslaste poolt 1637 – Stahl’i esimene grammatikaõpik, 1686 – Virginius „Wastne Testament“ (evangeelium) 18.saj - jätkus raamatute väljaandmine - talulapsed õppisid kodus lugema - suur kirjakeele levik tänu Rootsi aja kõrgele haridustasemele - hakati ilmutama maarahva kalendreid, mis sisaldasid ilmaennustusi, nõuandeid, laadateateid, jutte 1766 -1768 – esimene eestikeelne ajakiri ’lühhike õppetus’ 1739Anton Thor Helle – esimene eestikeelne piibel 10. Rootsi aeg (1629-1699) Millal, kuidas kehtestati? 1561 – Harju, Viru ja Järva rüütelkonna alistumine Rootsile (Liivi sõja ajal) Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel.
Võrdlusena olgu märgitud, et esimene soomekeelne kalender ilmus 1705. aastal, lätikeelne 1750. aastatel ning leedukeelne 1846. aastal (Laur, 2003). Õhukesed ja odavad, vaid peopesasuurused kalendriraamatukesed sisaldasid iga nädala ilmaennustusi terveks aastaks ette, päikesetõusu ja loojangu aegu, andmeid päikese- ja kuuvarjutustest, astroloogilisi soovitusi selle kohta, millal külvata, istutada või puid raiuda, aadrit lasta, lapsi võõrutada ning juukseid lõigata, samuti laadateateid. Kalendrisabas leidus nii piiblilugude ümberjutustusi kui ka saksa algupärandist ümberkirjutatud jutte. Kindel koht maarahva kalendris oli päevapoliitilistel ja ajaloo- alastel kirjutistel. Kõrvuti tähtsamate kodu- ja väismaa sündmustega teavitati lugejaid ka kunagistest ristisõdadest, türklaste tungimisest Euroopasse, tatartlaste eluviisidest ning paljust muust (Laur, 2003). Esimene talupoegadele mõeldud juturaamat oli lõunaeestikeelne. Selle avaldas 1737
annaabi.ee 
