Siis töötas ta poolteist kuud Tallinnas ,,Revalsche Zeitungis". Juuli lõpul sõitis Riiga. Riias viibis Vilde enam kui aasta, töökoha leidis ta ajalehe ,,Zeitung für Stadt und Land" juures, kus tema peamiseks ülke oli tlk eesti ajakirjandusest. Kirjanik sõlmis uusi sidemeid ,,Postimehega", avaldades seal sarja ,,Riia kirju" + ilmusid ,,Ameerika kosjavennad", ,,Jumala tahe" (viletsus kuj realistlikult), ,,Kosilane Rakverest", ,,Laadalelled" jm. Ajalehetoimetuses kohtus Vilde Blaumanisega, kes kirjutas realistlikke külajutte ;). Leidis Riiast endale modist Antonie Gronau, kellega Berliini põgenes, 1890. a. sügisel. 2 Kaheksakümnendad, s.o. (1525) olid Vilde loomingus otsingute perioodiks. Üheks parimaks alguse aja tööks nim romaani ,,Kaks sõrme"
Maantee Rakverest Peipsi poole kulges otse läbi mõisa, lärmakas kaubarahvas peatus muidugi ka mõisas ja küllap needki huvitasid uudishimulikku poissi. Ent ka kohalikke inimesi ja nendevahelisi suhteid pani Eedi tähele, nagu selgub mitmetest tema jutustustest, mille süeelisi elemente ning tegelaskujusid ta on ammendanud oma kodukoha ümbrusest. Näitena võib nimetada jutustusi "Punane mulk", "Kondivallu kõrtsirahvas", "Laadalelled" jt. Lapse mängupõlvesse hakkavad sekkuma esimesed õppimiskohustused. Ema voki või kangastelgede kõrval raamatu taga istudes õppis poiss lugemise juba kuueaastaselt selgeks. Kirjanik meenutab küll, et õrnemas eas ta midagi just isuga polevat lugeda tahtnud, kuid esimene samm õppimise teel oli tehtud ja päevakorda kerkis koolimineku küsimus. Linnakooli pääsemiseks oli vaja osata mingil määral saksa keelt, sest õpetus toimus valdavalt selles keeles
annaabi.ee 
