S. imesina paneb inimese inisema", kuna heidutatud lugeja ei saa kuidagi jätta inisemata.(Aspel,1989) Teoses mängivad väga suurt rolli kõlateemad, mis jagunevad kohati aladeks. On tugevate sulghäälikute alad, mis annavad ruumi pehmemate kaashäälikute aladele, kuni looklev l võtab juhtmotiivi osa, et siis jälle järsumate kõladega vahelduda. Vahelduvad ka vokaalid, on laiaregistrilisi a'de ja o'de alasid, tumedamaid u ning helkivate e, i, ü mõjualasid. Laabanile kõige iseloomulikumad on foneetiliste äärmuste, a-i, i-a, u-i, i-u, elavakõlalised kombinatsioonid: ,,Pilaatus lapitud palitus tulistab uulitsal tulpi", ,,Rinnanibude asemel on Rroosi Selavistel rubiin-ninad". Rroosi sümpoosionis antud lühiluuletustest on pooled ehitatud neile kõlateemadele. Mõnel korral läheb autor ka ekstreemsustesse, kõla muutub siis hambakrigistamiseks: ,,R.S. ekstra-kreemiks on ekstraktne ekstrakt ekstreemset ekseemist."(Aspel,1989)
Luuletus tõlgendatakse arusaadavaks läbi pealkirja ta ütleb, et ta kirjeldab ennast ja nii seda ka käsitletakse. Silma võiks veel torgata globaalne enesedünaamika kõike haarav ruumilahendus. Kujundid on tihti ka epateerivad. Torkab silma, et eesti keele tarvitus on selline stiliseeritud haritlaskeel. On selge, et ta on oma kirjutamiskeelt teadlikult lihvinud. Laaban on esimesest hetkest peale radikaalsem ja selle pärast on teda ka raskem vasti võtta. Laabanile heideti paguluses ette koguaeg seda, et ta kirjutas Nõukogude võimu saabudes Stalinile pühendatud luuletust. Ta kinnitab ise, et talle tollel hetkel pakkus rõõmu seda Stalini paneküürikat ära kasutada omal eesmärkidel luuletus, milles keerab kõik asjad üle vindi ja luuletus muutub äraspidiseks. Poliitilisi seoseid on ka ta esikkogus sürrealistliku esteetika raames. Laaban saavutab esikkoguga selle, et kuigi tema kirjutamislaadiga ei osata paguluses midagi
annaabi.ee 
