Ütle, väike kipsist veli, kuhu lendas hunt? Ja Marie Underist on kirjutatud järgmised read samanimelises luuletuses: Ah! tollikaalul te mu süsirinnad ah! Ametnik, kes tõmbad kriidijoone neil üle nibude: nood kraanavinnad nii kauneid lossivad sääl koerakoone! Üksikasjalikul vaatlusel võib märgata, et Laabanil on oma lemmiksõnad, mis korduvad luuletusest luuletusse, kuid on alati erineva sisuvarjundiga, osake uuest ja ennenägematust maailmast. Sõnad on asetatud nii, et kontekst nihestab nende tähenduse, ümbritsevad sõnad mõjutavad ühte ja vastupidi. Lisaks võib märgata, et luuletaja täidab oma maailma sinna sobivate inimasukatega. Neil on sõrmed, varbad, jalad, käed, niuded, õlad, häbemed või meheliikmed, rind või rinnad, pea, juuksed ja karvad. Samas pole keegi neist tavaline, iga
eesti kirjanduses. ) · 1957 Rroosi Selaviste o 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII-VIII) o 2004 Sõnade sülemid, sulemite süsteemid (koonkogu) 1998 Ankarkättingens slut ära sångens början Häälutus - sound poetry ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" on enamvähem eeskujulik sürrealistlik luulekogu. On näha, et noorel Laabanil on tõsine usk, et selle keelelise tegevuse kaugu on võimalik saavuta automatismi ideaal mingi selline seisund, kus me laseme oma korntrolliva teavuse vabaks ja keel hakkab ise kõnelema, kui see väljavoolamine algab, siis ilmuvad teaalsused, mis olid lapsepõlves. Automaatkirjutus peaks saavutama ka seda, et jõutakse kuhugi uuele reaalsuse tasandile. Kui sürrealismi tõsiselt võtta, siis tegeletakse koguaeg reaalsusega, aga see reaalsus,
annaabi.ee 
