tugevusn6itajatele. Eelnevalt niisutatud elastsesse kaussi valatakse vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valatakse 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segatakse see vispliga intensiivselt 30 sekundi jooksul 0htlaseks massiks. Peale segamise lOpetamist valatakse Lipsitaigen surudes elastset kaussi, et tagada iihtlane voolamine ning spaatliga kaasa aidates, et kogu mass saaks Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alus on eelnevalt niisutatui. Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks
Korrektuur laevas · Laevas peab olema hoiustatud kahe eelneva aasta korrektuurmaterjalidearhiiv ja jooksva aasta TM de kaust · Korrektuuri juures on v2ga t2htis t2psus · Koordinaatidega ei tohi eksida mitte mingil juhul · Kapitaalsed korrektuuritekstid kirjutatakse kaartile punase tussiga ja selgeltloetavalt · Ajutised korrektuurid tehtakse tavlalise pliiatsiga · Pikemate tekstide tarvis on korrektuurimaterjalis valmistekstid, mis v2lja l6igatakse ja kaartile v6i teatmikusse kleebitakse Kaartide korrigeerimine laevas · Eelseisva reisi kaartidest korrigeeritakse esmaj2rjekorras suure m66tkavaga kaartid · Korrektuuri alustatakse k6ige viimasest TM/st ja liigutakse kronoloogiliselt tagasi varemsaabunud tm/de poole · Kui uuem korrektuur t8histab eelneva, siis · J22b tagant ettepoole tulles t8kk t8hja t88d tegemata · Korrigeeritud kaarti numbrile tehakse laeva kataloogilis ring
10K6verpindade Tsrikliline pind tekib pUsiva v6i muutuva Kahe pinnal6ikejoonetuletamiselkasutatakse raadiusega ringjooneliikumisel. saab Jdrelikult harilikultnn. abipindadev6tet. K6verpindade tstiklilise pinna iga punkti kohalt teha konal avaldubselle v6tte olemusjdrgmises tasandilisel6ike,millekujuon ringjoon. lauses. Tsuklilistpinda, mis tekib pusivaraadiusega !! RntuO pinnapaari l6igatakse niisuguste ringjoone p66rlemiselumber selle ringjoone lihtsateabipindadega(tasandid,sfddrid), tasandil asuva telje, nimetatakse r6nqas- mis l6ikuvad kummagi antud pinnaga pinnaks.Seegakuulubsee pindOheaegselt nii m66dalihtsaidjooni(sirg-ja ringjooni); iga tsrlkliliste kui ka pO6rdpindade klassi. abipinnakaudu saadud lihtsadabil6iked
annaabi.ee 
