Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�rast...
5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jah...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
annaabi.ee 
