KEHTNA KÜNNIVÕISTLUS Merlin-Hans Hiiekivi Eesti künnivõistluste ajaloost • Eesti esimese künnivõistluse korraldas Carl Robert Jakobson 10. augustil 1874 oma talus Kurgjal, demonstreerides hõlmadraga kündmise eeliseid harkadra ees. • 1965. aastast on Eesti meistrivõistlusi peetud regulaarselt erinevates Eestimaa piirkondades. • Käesoleval aastal oli künnivõistlus Kehtnas, kohas kus 1964- 1987 aastail toimusid üle-Eestilised künnivõistlused. Künnivõistlusi peeti 10 aastat Olustveres kuid sel aastal toimusid nad Kehtnas. Põhjused: Kehtnas oli olemas ajalooline künnivõistluste traditsioon. 50 aastat tagasi korraldati seal esimesed kaasaaegsed künnivõistlused. Paljud Kehtna asutused, organisatsioonid ja firmad olid huvitatud ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele.
Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia
· Ajakirjad: Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater.Muusika.Kino, Eesti Arst. 5. AJALOOSÜNDMUSED · Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähete: Veebruarurevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk. 6. ÜRITUSED · Väikese algustähega: rahvatantsupidu, künnivõistlus, bioloogiaolümpiaad, olümpiamängud. · Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Eurovisioon, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Kolme Krossi laat. 7. TAIMESORDID · Jutumärkides esisuurtähega: kartul ,,Jõgeva piklik", kaer ,,Agu", ,,Eesti pirn". 8. KAUBAD · Kaubanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Vikerkaare kommid, Viljaveski leib, Vanapoisi sai, Kolme Koka kook. 9. SÕIDUKID
*Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula *"Emajõe ööbik" *kirjuta näidendeid ja pani aluse tänapäevasele teatrile *"Saaremaa onupoeg" *"Säärane mulk" *Karl August Hermann *pärast Jannseni hakkas toimetama Postimeest *tema ajal sai see päevaleheks ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969 *Tartus *eestvedaja oli Jannsen *Künnivõistlus *1874 *korraldas Jakobson *Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistamine *sini-must-valge *1884 *Otepää kirikus *Folkloori kogumine *1888 *Hurt *Eesti Aleksandrikooli peakomiteed *tantsupeod *loteriid *näidendid VENESTAMINE *Tartu Ülikoolist sai venestamise käigus Jurjevi Ülikool *1880-1890. Ndad *HTG oli saksakeelne (1883) AASTAARVUD *1871 loodi Aleksandrikooli peakomitee
Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" 13 Eestikeelse keskkooli loomine Loa saamine 1869 aastal Aleksandri peakomitee loomine 1870 Suurim aktsioon - raha korjamine 54 abikomiteed 1883 peakomitee suleti 14 Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16 Sakala ilmus Jakobsoni algatusel 1878 Poliitiline väljaanne Mõisnike- ja kirikuvastane hoiak Hurt süüdistab Jakobsoni kiriku ja usu pilkamises Tekib kaks leeri- Hurt ja Jakobson 17 Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi
Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljema kujunema põlluharimise näitekooliks.Kõik hooned Kurgjal on valminud Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu on nad ainulaadsed. Kurgjal jõudis Jakobson olla peremeheks vaid 8 aastat. C.R.Jakobsoni õpetus mullaharimisel · Korralik künd on põllumehe kõige tähtsam töö · Vana hark- ja vannasader tuleb põllukündmisest eemaldada · Näitetöö ja künnivõistlus on tähtsad uute töövõtete juurutamisel · Sügavam künd on hea saagi alus · Põllul on vajalik kasutada atra aluspõhja kobestamiseks · Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada · Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata
Kes oli jooksu võitja? Osales 87 inimest. Võitis Martin Ladeikin 5. Millised uuendused toimusid Eesti televisioonis? Antakse saateid uuest hoonest 6. Mille erilisega said Ikaruse bussijuhid hakkama, et neid tuli autasustada? Milline autasu oli kõige väärtuslikum? Sõideti miljon kilomeetrit kapitaalremondita. Tuusik Ungarisse. 7. Milline üritus toimus Adavere kolhoosis? Millisest tänapäeva maakonnast olid võitjad pärit? Esimene Vabariiklik Künnivõistlus. Raplamaakond. 8. Mida kajastas lugu Surju metsapunktist? Milliseks otstarbeks läks metspunktis töödeldud puit? Puidu töötlemisest, metsalangetamisest. Suusapakkudeks/vineeriks/paberimasinasse v küttepuuks. 9. Milline vaadatud ringvaate lugudest oli kriitilise sisuga? Milliseid puudujääke esile toodi? Vanemuise teatrimaja. Ehitus venis väga kaua. Tööehitus oli arusaamatu. 10.Milline oli positiivsete ja kriitiliste lugude osakaal ringvaates? Minu arvates olid enamus neist positiivsed
annaabi.ee 
