1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed,
PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….……………
jalad painduvad kitiinainest kest- kaitseb ja toestab keha, takistab aurumist lülilised jätked(jalad, tundlad jm)- käimiseks, ujumiseks, info vastuvõtmiseks, toitumiseks Vähid: väga vana rühm, soolases või magedas vees, , liiguvad vabalt, mitmesuguse kujuga Jõevähid, krevetid, homaarid, verikirbud. Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks Kaks liitsilma, kujutised nagu mosaiigid, iga osa silm näeb kindlat ala, aju paneb pusle kokku, vaateväli lai Uim liikumiseks
LÜLIJALGSED Keha lülistunud, lülilised jalad. Keha katab kitiinkest. Toes: Kitiinkest (osal tugevdatud lubisooladega). Seedeelundid: Pärakuga lõppev sooltoru, (osal seedeelundiks maks, maos kitiinhambad). Närvisüsteem: Kõhtmine närvikett. Arenenumatel on aju ja hästi arenenud meeleelundid. Vereringe: Avatud, süda ja mõned veresooned. VÄHID e KOORIKLOOMAD Keha jaguneb pearindmikuks ja lüliliseks tagakehaks. Igal kehalülil jätked: kaks paari tundlaid, käimisjalad, ujujalad, viimase lüli jätked moodustavad saba. Esimesed käimisjalad suurte sõrgadega. Elupaik: vees, mõned liigid ka maismaal. Eluviis: vabalt elavad ja kinnitunud. Liiguvad kõndides ja ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad. Erituselundid: rohelised näärmed (neerutaolised elundid). Hingamine: lõpustega. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: Jõevähk, krabi, homaar, keldrikakand.
annaabi.ee 
