B2.2. Aurukatla soojusbilanss. Tulemused (Programmi "Katla bilanss" väljatrükk). AURUGENERAATORI SOOJUSBILANSS ------------------------------------------------------ KASUTEGUR 93.62 SOOJUSKAOD -LAHKUVATE GAASIDEGA Q2= 5.31 -KEEMILISELT MITTETAIELIKUST POLEMISEST Q3= 0.50 -MEHAANILISELT MITTETAIELIKST POLEMISEST Q4= 0.00 -VALISJAHTUMISEST Q5= 0.56 -SLAKI FYYSIKALISE SOOJUSEGA Q6= 0.00 SOOJUSE SAILIVUSTEGUR - 0.994 KYTUSE ALUMINE KYTTEVAARTUS QHP= 33610. KJ/m3 KYTUSE TARBIMISAINE KASUTADAOLEV SOOJUSHULK QPP= 33610. KJ/m3 ARVUTUSLIK KYTUSE KULU BP= 4.45 m3/S KYTUSE NIISKUS WP= 0.00 KYTUSE TUHASISALDUS AP= 0.00 KYLMA OHU ENTALPIA - 251. KJ/KG OHU ENTALPIA OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 251. KJ/m3 LIIGOHUTEGUR OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 1.13 LIIGOHUTEGUR LAHKUVATES GAASIDES - 1.21 LAHKUVATE GAASIDE ENTALPIA - 2090. KJ/m3 KYTUSE TEMPERATUUR - 20. *C SLAKI TEMPERATUUR - 0. *C
90%süsinikku. Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid. Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur Gaas- maagaas Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke Kütustekoostis: Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass 2. Mineraalaine 3. Niiskus Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100% Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda. CK+HK+NK+OK+SK+AK=100% Väävel koosneb orgaaniline väävel, poliitne väävel, sulfaatneväävel S=s0+Sp+Ss Kütuste põhilised karakteristikud Tahked kütused *Kütuse niiskus: a)väline niiskus paikneb kütuse välispinnal, poorides. b)sisemine niiskus hüdruskoopne niiskus, see eraldub kütuse kuumutamisel üle 100 kraadi põlevkivi 0,5...5%