VII sajandi viimasel kolmandikul tõusis Meedia Assüüriale ohtlikuks konkurendiks. 614 sõlmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Babülooniaga, mille tagajärel vallutati 612 ühiselt Niinive. Kyaxarese võitlus Lüüdia vastu lõppes 585 a. rahu- ja liiduleppe sõlmimisega, millega Anatoolia idaosa jäi Meedia võimu alla. Kreeka pärimuse järgi allus Meediale ka Pärsia. Kyaxarese järglane Astyages (u 585 560) sai 560 a lüüa Pärsia kuningalt Kyroselt. Riik langes Pärsia võimu alla. Pärsia suurriik 560 - 330 Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse Kyros II (u 560 530), kes pärines Ahhemeniidide dünastiast, võites 560 Meedia kuningat Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Kyros Lüüdia ja 539 Uus-Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse.
Kreeka allikatest, eriti läbi Herodotose. Tugevad sidemed Kreeka linnriikidega. Miletus oli tähtis linn. Lydia kuningad olid poolkreeklased (kuna naiseks võeti kreeklannasid tihti). Eriti tuntud 7.saj teisel poolel hakkasid müntima. Kõige kuulsam kuningas on Kroisos, kes kreeka pärimuses oli hullult rikas ja õnnelik. Puhkes sõda Pärsiaga. Aastal 456 sai Kroisos Kyroselt lüüa ja vallutati.. Pärsia riik ja selle tekkimine. Media riik, ei ole teada, millal kujunes ,aga 7.saj-ks oli suurvõim. Kui Assüüria vallutati, siis Media riik kaob kaardilt. Media kuningast lõi lahku vasall Kyros ja sai omakorda kontrolli alla ka Media riigi. Järgnevalt Kyros ründas läänes Lydiat ja viis valdused Kreekani välja. Vähem kui 10a pärast vallutas Babüloonia. Siis tegi sõjaretki Kesk-Aasiasse, kus ta ka surma sai. Surres oli tema all kogu kaardil olev ala, v
annaabi.ee 
