Ioonia polise probuulide kokkutulekul Panioonionil] tegi Thales, mileetoslane, kelle perekond tuli algselt Foiniikiast; ta veenis ioonlasi pidama ühtainust buleuteerioni [riiginõukogu istungitekoda], ja see buleuteerion pidi olema Teoses, sest Teos on Ioonia keskkoht, ning et teised üksteist polist peaksid olema endiselt asustatud, kuid neid tuleks õiguslikult käsitleda deemidena." Lüüdia ja Pärsia sõjas (Kroisos alustas sõda Kyrosega 546 eKr) mõistis Thales, et Pärsia on ohtlikum vaenlane kui Lüüdia, ning aitas Lüüdiat insenerina: Herodotos (11 A 6 DK=Historia I 75.45): "Kui aga Kroisos jõudis Halyse jõe juurde, siis pärast seda, nagu ma arvan, tõi ta oma sõjaväe üle olemasolevate sildade kaudu; kuid enamiku kreeklaste teada tõi talle sõjaväe üle Thales Mileetosest. Sest räägitakse, et Kroisos oli nõutu, kuidas
VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale. Võimsaim Lüüdia valitseja oli kreeka pärimuse järgi Kroisos (u 560 546). Tema võimule allusid ka kõik Anatoolia lääneranniku kreeka linnad peale Mileetose, millega olid sõlmitud liidusidemed. Konflikt Pärsiaga kuninga Kyrosega tõi kaasa Kroisose lüüasaamise ja Lüüdia languse Pärsia võimu alla aastal 546. Meedia Riik kujunes Iraani lääne ja põhjaosas, pealinn Ekbatana. Kreeka pärimuse (Herodotose) järgi oli ühtne riik kujunenud juba VII sajandi esimesel poolel. Assüüria allikad seda ei kinnita. VII sajandi viimasel kolmandikul tõusis Meedia Assüüriale ohtlikuks konkurendiks. 614 sõlmis kuningas Kyaxares (u 625 585) liidu Uus-Babülooniaga, mille tagajärel vallutati 612 ühiselt Niinive