keda nimetati begardideks. Rüütliordud Vaimulikud rüütliordud tekkisdi ristisõdade tulemusel. Neis liitusid 11. sajandite arendatud kujutlused võistlusest paganatega kiriku juhtimisel ja vaimulike ordude vanemad ideaalid. Johanniidid - Sai alguse just esialgu hospidalide pidamisest, tekkis juba enne Esimest ristisõda kuskil 1080. aastal. Ordu militariseerus ajapikku, st hakkas täitma sõjalisi ülesandeid. 1291. aastal asus Akkoni linnast ümber Kyprosele, siis Rhodosele ja siis Malta saarele kuni 1798. aastani. Selleks nimetatakse Johaniitide ordut ka Malta orduks. Tänapäeval veel olemas, tegeleb haiglate ja hoolekogude ülevalpidamisega. Põhinesid Augustiinuse reeglile. Johaniitide vaimsust kujundas pigem hospidaliordude traditsioonid. Riietust: Must mantel, hiljem mustad mantlid valge kaheksatipulise ristiga. Templiordu ja selle likvideerimine Rajati 1118/1119 aastal aadliku Huges de Payens'i ümber koondunud rüütlite
sinna ülestõusnute toetuseks suure laevastiku, mis egiptlastega liidus vallutas enamuse Niiluse deltast, kaasa arvatud suure osa Memphisest (pärslaste kätte jäi nn Valge kindlus). Kuid Aasiast Egiptusse tunginud Pärsia vägi tõrjus ateenlased Memphisest välja, piiras nad ühel delta harude vahelisel saarel ja purustas rünnakuga (u. 454. a.). Hukkus tuhandeid ateenlasi. Ateenlaste ebaedu jäi aga ajutiseks. Pagendusest naasnud Kimoni juhtimisel suunduti edukale retkele Kyprosele, millega kindlustas ülemvõim merel. Kimoni surmaga Küprosel lõppes ka sõjategevus. Mõne allika teatel sõlmis Ateena riigimees Kallias Pärsiaga rahuleppe (449. a.). Kas see nn Kalliase rahu ka tegelikult sõlmiti oli vaieldav juba antiikajal, kuid kindel on, et sõda Ateena mereliidu ja Pärsia vahel oli selleks korraks läbi. Anatoolia lääne- ja lõunaranniku kreeka linnad olid Pärsia ülemvõimust vabad, kuuludes selle asemel enamuses Ateena mereliitu.
annaabi.ee 
