aluse toestamine ning need tööd paiskavad üles suurel hulgal põhjasetteid. See on suhteliselt kindel, et pealmised, puhtad setted, pestakse segamini alumistega ja reostunud setete ülespaiskumine on päris ulatuslik.. Valmis toru vajub veel aastaid ning selle kõrvalt kerkib vette üha enam setteid. See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte. Paarkümmend aastat tagasi tuli Soomest Kymijoki jõest Läänemerre dioksiine, puidu töötlemisel tekkivaid ülimürgiseid aineid. Üks praegugi suhteliselt suure dioksiinide kontsentratsiooniga ala on Soomes Kotka ümbruses ning ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse.
on ka turvas. *Saaristo-Suomi- Väga palju saari. Kõige pehmem kliima. Palju siledat kaljut. Seal on ka lehtpuid. Palju inimesi ei ela, aga populaarne suvituskoht, saartel palju suvilaid, suvel rahvaarv kahekordistub. Kalakasvatus ja kalapüük väga olulised, räime palju. Turism ja veidi põllumajandust. 2.Eteläinen rannikkomaa Üldiselt tasane, viljakas savipinnas. Kõige tähtsam ja tootlikum põllumajandusala. Mitmeid jõgesid (nt Kymijoki). Tihedalt asustatud, palju suuri linnu, palju sadamaid, tööstus. 3. Pohjanmaan rannikkomaa Pohjanmaa on vana maakonna nimi. Tasane ala, kõige tasasem (lageus). Palju jõgesid, palju punaseid kahekordseid maju. Palju soid, tegeletakse palju põllumajandusega. 4.Suomenselään SuomaaVäheviljakas soine piirkond. Kõrgem ala. Jahedam piirkond. 5.Järvi-Suomi Soome kõige järverikkam piirkond. Künklik maastik. Metsaga kaetud mäed. Vähe soid. Metsad ja järved vahelduvad. Metsatööstus
annaabi.ee 
