Kylm s6da nimetatakse Ida ja Lääne poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku konflikti Pohjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasoda. Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa r...
kaarte,kardeti varastamist.SKS teadis PR riigiasju paremini kui nad ise.Bismarck võltsis pressiteadet ja PR alustas sõda.Sõja algul piirati pr ymber.Taganeti Metzi ja Sedani kindlustesse.Sedani kindlust pommitati,see andis alla keisri tõttu.Pariisis oli ylestõus,tehti vabariik.27.sept alistus ka Metzi kindlus.Pariis jäi vallutamata.1871 Frankfurti rahulepe-elsass-lotring skslastele.kontributsioon 5 miljardit kuldfranki.Pariisis koondati oma sõjavägi,mis peksis sks eemale.Oli kylm talv.puudus oli toidust,gaasist jne.Riik otsustas kahurid ära viia,ei õnnestunud.Pariisi kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid edukad(hariduskom,postikom)Kommuuni sõjajõud olid paarkymmendtuhat meest.Häid juhte polnud.Pariis vallutati juhuse läbi-värav oli kaitseta.8 päeva linnalahinguid.Poliitika:Presidentaalne riik.Parlament-ylem ja alamkoda.1875.sai riigist vabariik.Kuningapooldajad vahetasid poolt ja vabariiklased võitsid 1 häälega
Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu pakiline een armastus nägematud uned, elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured Luuletus ´´ Horizontaalne ´´ - Kurbus, surm, valu, elukindlad seadused... *** *** *** Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908.
.. hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning harvem lauselõpulist küsipartiklit vä, mida jututoas kasutatakse tavaliselt va või we-kujul, nt kylm hakkas va. Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab adressadini tekstiloome esmane, redigeerimata eskiisvariant, mis on sageli täis kiirustamisest tulenevaid trükivigu ning gramaatiliseelt ebakorrektseid või poolikuid lauseid. Analoogselt suulise spontaanse suhtlusega toimub tekstidele hinnangu andmine ning vajadusel korrigeerimine enamasti alles pärast teate edastamist, järeltoimetamise vormis
Tähtsamad detailid, mis toovad välja olulise, on suurelt. Pisidetaile on samuti, kuid mitte üleliia. Tegelaskujude detailirikkus on põnevusega uuritav Mõned detailid on leidmiseks suuremale lapsele või hoopis täiskasvanule: näiteks on juturaamatu ,,Vaikuse hääled" 24 putuka trummidel kiri ,,The Kraps" või luulekogus ,,Tere" külmikumark ,,Brr...kylm". Äratundmis- ja avastamisrõõmu pakuvad Moritza pildid igale eagrupile. Moritz kujutab maailma realistlikult, ilmestades seda isikupärase joonistusstiiliga. Välditud on kontseptuaalset ja eesti kunstnikele omast pisut raskepärast kujundlikkust ja stilisatsiooni. Vilepi sõnul on Moritz siiani kõige enam tema raamatute sisusse süüvinud kunstnik üldse. Kuna tal on ka endal kirjanduslikku soont, siis "jagab ta täpselt ära, kuhu vajalik detail susata". (Uustalu 2007: 3)
annaabi.ee 
