Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609. Uus-Babüloonia 626 539 Babüloonia iseseisvus Assüüria võimu alt 620datel aastatel. Nabopolassar (626 605) oli päritolult tõenäoliselt Kaldea väepealik Babüloonia kuninga teenistuses. Temaga tuli Babüloonias võimule Kaldea dünastia. Nabopolassar sõlmis liidu Meedia kuninga Kyaxaresega, kellega liidus purustas 612 Niinive ja 609 Assüüria viimase sõjaväe. Aastal 605 võitis Nabopolassari poeg Nebukadnetsar Karhemisi juures Süüriasse tunginud Egiptuse väe ja allutas seejärel Süüria. Nebukadnetsar II (604 562) alistas oma valitsusaja algul ka Palestiina. Vallutas Jeruusalemma (597 küüditas selle kuninga koos ülikkonnaga Babülooniasse; 586 vallutas mässu tõstnud linna teistkordselt ja purustas selle) ja Tüürose. Rünnak Egiptusele ebaõnnestus
sajandi alguseks allus Lüüdia kuningale kogu Anatoolia lääneosa. Juba enne seda, tõenäoliselt 7. sajandi teisel poolel, hakkasid Lüüdia valitsejad teadaolevalt esimestena maailmas müntima metallraha, kasutades selleks looduslikku kulla ja hõbeda segu elektroni, mis peagi asendus puhta kulla ja hõbedaga. Arvatavasti kasutati münte peamiselt maksevahendina palgasõduritele, kelle seas oli palju kreeklasi. Kuningas Alyattese ajal (u 600 560) puhkenud sõda Meedia kuninga Kyaxaresega lõppes 585. a. kui otsustava lahingu ajal saabunud päikesevarjutus sundis taevasest ilmingust kohutatud valitsejaid rahu ja liitu sõlmima. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (560 546) jäädvustus Kreeka ajaloolises pärimuses erakordselt rikka ja vägeva valitsejana: talle allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halyse jõge (tänapäeva Kizil Irmak)
annaabi.ee 
