kuid MA > CA. William Stern 1912 Intelligentsuse koefiyseny (IQ) Mis on IQ? Tänapäeval kasutatakse IQ mõistet aga harva tema algses tähenduses Intelligentsuskvoot ehk IQ on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järeleproovitud vaimse võimekuse testis, mida on varem katsetatud piisavalt suurel ja esinduslikul valimil ehk normgrupil. Kokkuleppeliselt esitatakse intelligentsuse testide tulemusi intelligentsuse kvoodina (intelligence quotient; IQ). Seda arvutatakse normvalimi suhtes standard-normaaljaotuse ühikutes. Traditsiooni kohaselt loetakse normvalimi keskmine võrdseks 100 punktiga ja üks standardhälve (keskmine erinevus keskmisest väärtusest) võrdseks 15 punktiga. # intelligentsus jaotub populatsioonis normaaljaotuse alusel, sellel on kindlad omadused => tõlgendusruum IQ arvutamise valem on selline: IQ = 100 + (x-µ/)x15
järgimisele reageeritakse sanktsiooniga. Normide alternatiivsust kujutas Geiger murruna, kus lugeja näitab juhtumite arvu, milles normi kas järgiti või eirati ja nimetajas on fikseeritud juhtumite koguarv, milles õigusekandjad normitüüpilisse olukorda sattusid. See suhe väljendub arvulise suurusena, mineviku või oleviku suhtes väljendub ta õigusstatistikana, tuleviku suhtes aga tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon normi järgida ja teiselt poolt on see surve reaktsioon normi mitte järgimisele. Motiiv selleks, et normi päraselt käituda tuleneb tema arvates aga teiste ühiskonna liikmete normipärasest käitumisest. Igasugune sotsiaalne norm on üksikisiku jaoks kasvatusvahendiks, kui keegi normi rikub, hakkab toimima vastumotiiv, so saada oma käitumise pärast teiste poolt isoleerituks
annaabi.ee 
