Akna pikkus on alati pool identifikaatorite arvust. Akent nihutatakse alati siis, kui akna kõige esimene saadetud pakett on saanud ACK teate. 16. TCP Transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt-punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on omad puhvrid. Kasutatakse duplekssidet. TCP on ühendusele orienteeritud (handshake). Nummerdatakse baite, mitte segmente, kasutatakse kumulatiivset kviteerimist. TCP-I ei ole eraldi ACK-segmenti. Ühenduse loomisel valivad mõlemad osapooled endale ühe identifikaatori juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile saabub timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. Ühenduse loomise protsess 10
Samuti omad puhvrid. Kasutatakse duplekssidet. TCP on ühendusele vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva on rakenduskihi ülesandeks kindlaks teha, kas soovitud orienteeritud. Nummerdatakse baite, mitte segmente, mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja kommunikatsiooni jaoks on olemas vajalikud ressursid. kasutatakse kumulatiivset kviteerimist. TCP-I ei ole eraldi seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub 15. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt. ACKsegmenti. Ühenduse loomisel valivad mõlemad osapooled transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud Rakenduse jaoks võrku iseloomistavad parameetrid on andmete endale ühe identifikaatori juhuslikest. Vastuvõtja informeerib toiminguid
nihutada. Akna pikkus on alati pool identifikaatorite arvust. Akent nihutatakse alati siis, kui akna kõige esimene saadetud pakett on saanud ACK teate. 16. TCP Transpordikihi protokoll, asub ainult lõppsõlmedes. Usaldusväärne ja töökindel. Kasutab punkt-punkt ühendust (üks saatja, üks vastuvõtja). Mõlemal poolel on omad puhvrid. Kasutatakse duplekssidet. TCP on ühendusele orienteeritud (handshake). Nummerdatakse baite, mitte segmente, kasutatakse kumulatiivset kviteerimist. TCP-l ei ole eraldi ACK-segmenti. Ühenduse loomisel valivad mõlemad osapooled endale ühe identifikaatori juhuslikest. Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile saabub timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks.
funktsiooni, mis termini lisamisel hoiataks, kui samakujuline termin on juba olemas. Koostaja saaks siis otsustada, kas see on ehtne polüseemia või tarbetu duplikaat. Valmistoodetest pakub niisugust hoiatust näiteks Multiterm, kus olemasolevatega võrreldakse tervet terminivälja sisu. Veel rohkem oleks kasu võrdlemisest kõigil väljadel ja ka osalise kokkulangevuse teatamisest – enamasti tähendaks see koostajale küll tüütut kviteerimist, et jah, nii peabki olema, kuid mõnikord võiks see funktsioon ehk muidu märkamata jääva vastuolu üles leida. Näite 42 artiklite sünonüümsus seevastu on kokkulangevuste täieliku puudumise tõttu tuvastatav üksnes maailmateadmiste põhjal, mistõttu selliste vigade otsimist on keeletehnoloogia arengu praeguse seisu juures praktiliselt võimatu automatiseerida, kui just mitte tahta usaldada juba olemasolevate sõnastike väiteid sõnade samatähendus-