· Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne. · Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide ,,JAGA JA VALITSE" Rooma poliitika alistatud maade suhtes Põhiprintsiibid:
Suurimad rühmad on end Euroopa Rahvaparteiks ja Euroopa Sotsialistide Parteiks nimetavad poliitilised liidud, kelledele kuulub kokku üle poole Europarlamendi saadikukohtadest. Ülejäänud rühmad koosnevad vaid igaüks mõnekümnest saadikust nagu Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed, Tehniline Fraktsioon, Mitteühinenud Saadikud jt. Europarlamenti juhib sisulise töö osas nn parlamendibüroo, kelle eesotsas on Europarlamendi president ja keda abistavad 12 asepresidenti ning rida kvestoreid (parlamendiametnikku) ning kes vastutab ka Europarlamendi sisemise juhtimise eest. Europarlamendi administratiiv-tehnilist tööd teostab sealne sekretariaat, kus töötab umbes 3500 inimest. Lisaks on igal parlamendisaadikul abiks üks personaalne nõunik. Samas poliitilisi rühmi abistab parlamendis ligi 600 ametnikku. Europarlamendi saadikud valitakse ametisse liikmesriikides korraldatud otseste valimiste protsessis viieks aastaks. Suur osa Europarlamendi tööst tehakse ära selle
annaabi.ee 
