hallikasvalge oligoklassi kestaga. Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist. Rabakividele on iseloomulik kvartsiterakeste ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on
ekv./100g, savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning mineraali ja happe hulkade suhtest. Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed. Kaloniiti esineb tardkivimite eluuviumil ja paleogeensetel savidel kujunenud muldades. Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades. Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, mageneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosn. Kahest tetra - ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: hüdromuskoviit, hüdrobiotiit, glaukoniit. Hüdromuskoviit – tekke peam
annaabi.ee 
