Eesti geoloogia-Eestis on kahekorruseline geoloogiline ehitus.Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht-karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu
sete Eestis), koosneb savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul vee- andlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit) Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ülesehitatud, on Tavaliselt surveline ja heade omadustega. Kvaternaarist varasemad setted 7) Ülemdevoni põhjaveekiht.- ülemdevoni karbonaatsed kivimid, paksus kuni 25 km, kaetud kvaternaarsete setetega, väike nurk Kagu-Eestis, veejuhtivus sõltub kivimite lõhelisusest, veed nii survelised kui vabapinnalised, kohaliku tähtsusega (talud) 8) Kesk-devoni põhjaveekiht- Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub,
annaabi.ee 
