Välisjõud hakkasid maapinda kulutama ja pika aja jooksul kujunesid Eesti maaalal aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mielsse lõikusid sügavad jõeorud. Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme pärineb kvaternaarieelsest ajast ning on aluseks praegusele reljeefile. Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk, lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline. Vanale reljeefile avaldasid mõju ka ürgjõed, mil peaarteriks oli praeguses Soome lahes voolanud ÜrgNeega, kuhu PõhjaEestist suubus rohkesti lisajõgesid.
lähedane Lämmijärvega. o Lämmijärv 236 km2 (7%) siin on vesi tunduvalt soojem kevadel ja tavel kui Suurjärves ja Pihkvajärves. Põhjareljeef mitmekesisem o Remda (Rämeda) poolsaar jaotab Peipsi kahte ossa · Kuulub Euroopa suurimate järvede hulka · Peispi nõgu vabanes mandrijääst esmakordselt 13 300 a.t. , kuid oli ajutine. · Järve nõgu kvaternaarieelsest ajast, kvaternaari setteid vähe · Saari vähe; Eesti osas Piirissaar ja Salusaar; Pihkva jäves asuvad Talabski saared ning Kolpino saar · Keskmine sügavus on 7 m. Eriti madal on Pihkva järv (keskmiselt 3,8 m) ja Lämmijärv (keskmiselt 2,5 m). Sügavaim koht asub Lämmijärve läbivas vagumuses 15 m. Peipsi kitsamas mõttes on veidi sügavam kui järve teised osad Suurjäve keskmine sügavus on 8,3 m, suurim 13 m. · Veehulk 25,1 m3