Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe parima paljandiga Eestis. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi. Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased, kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele. Suur Munamägi ja vaatetorn. Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp
RABAKIVI Magnetiit, happeliste kivimite klass. Kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt graniitide rühma, mis on eraldatud peamiselt omapärase struktuuri tõttu. Rabakivides esinevad K-päevakivi kristallid mitme sentimeetrise läbimõõduga ümardunud fenokristallidena, mis on ümbritsetud paari millimeetri paksuse hallikasvalge oligoklassi kestaga. Rabakivide värvus on enamasti pruun või punakaspruun. Pruun värvus on tingitud lihapruunist K-päevakivist. Rabakividele on iseloomulik kvartsiterakeste ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub
annaabi.ee 
