1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c
ole suur Suhkrulahuse masskontsentratsioon Lahusekihi paksus Skaala vähima jaotise väärtus Nooniuse täpsus Katse nr. 0 1 Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l , temperatuurist t ,valguse lainepikkusest ja lahuste korral ka masskontsentratsioonist c. Osutub ,et antud temeratuuri ja lainepikkuse korral on valguse polerisatsioonitasandi pöördenurk lahustes võrdeline lahusekihi paksusega ja lahustunud optiliselt aktiivse aine kontsentratsiooniga: = []t l c
ränidioksiid. SiO2: mittemolekulaarne aine, kristallvõres on räni ja hapniku aatomid vaheldumisi, keemiliselt püsiv, hapniku ja räni vahel kovalentsed sidemed, veega ei reageeri kuigi on happeline oksiid, reageerib kuuma kontsentreeritud leelisega, tekib silikaat ja vesi. Ränihapet saadakse kaudselt, leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Silikaadid lahustuvad vees vähe, ainult leelismetallide omad hästi. Looduses on ränidioksiidi kvartsina. Suured kvartsikristallid on mäekristallid, värvilised on nt ametüst. Kristalne kvarts on kõrge sulamistemp. Ränidioksiidi on veel looduses ränikivina. Paljud looduslikud silikaadid sisaldavad peale räni ka alumiiniumi, sellest tuleb nimetus alumosilikaadid. Põldpagu, kaoliniit, asbest, vilgukivi, talk. Klaas on hästi töödeldav, läbipaistev, keemiliselt vastupidav. Saadakse Na2CO3, CaCO3, SiO2 kokkukuumutamisel. Tsement, keraamikatooted.
2) Räni leidub teemandile sarnases kristallikujus, see on tumehalli värvusega ja kõva kuid habras aine. 3) Räni on pooljuht, toatemperatuuril väga passiivne nagu süsinikki, kõrgemal temperatuuril reageerib hapniku, halogeenide jt lihtainetega. 4) Looduses on ränidioksiid SiO2 tuntud kvartsina, mille väiksed osakesed moodustavad liiva. Seda sisaldavad ka paljud kivimid. Läbipaistvad suured kvartsikristallid on mäekristallid, mis on tuntud poolvääriskividena. Kvarts on väga kõva kuid habras materjal. 5) Klaasi tooraineteks on kvartsliiv, naatriumkarbonaat e. sooda ja kaltsiumkarbonaat e. lubjakivi. Tsementi tehakse aga veest, lubjakivist ja savist. 1) Selgitada mõisteid: diatomtiit surnud ränivetikate poorne kivistunud mass, sisaldab u. 10% räni. Kasut. pooljuhtomaduste tõttu.
annaabi.ee 
