1 Esimene ehk tonaalne periood ( ehk ühel helistikul põhinev periood ) Sellesse ajajärku kuuluvad teosed lähtuvad üldiselt veel Saksa hilisromantismi traditsioonidest. Paralleelid on üsna ilmsed. Schönenbergi esimene tähendusrikas teos ,,Kirgastunud öö"(1899) on mõeldud keelpilli sekstetile. Tema ainus sümfooniline poeem on ,,Pelléas ja Mélisande"(1903) seotub aga rohkem Mahleri ja Straussi sümfoonilise loominguga. Selles sümfoonilises poeemis kasutab Schönenberg esimest korda kvartharmooniat, väljudes nii tavalise funktsionaalhormoonia piiridest. Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst
Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest. Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta kirjutas seda väga kaua, väga suurele koosseisule (5 solisti, jutustaja, 4 koori, suur sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku
annaabi.ee 
