eelnevalt valmis salvestatud fono taustal. Sandra Nurmsalu on saavutanud konkursil “Tähtede Laul” nii 2005. kui ka 2006.aastal esikoha. Samuti on ta ka Eestit Eurovisioonil esindanud, kus ta 2009.aastal sai finaalis 6.koha. Löökpillimeister Oliver Rõõmus on õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning on trummariks nii Sandra Nurmsalu kvartetis kui ka Tenfold Rabbit’i bändis. Lisaks on ta ka trummiõpetajaks Viimsi Keskkoolis. Pille Piir on teinud kvartetile muusikaseaded ning Silvia Ilves töötab nii tšelloõpetajana kui ka professionaalse muusikuna. Esinejate pillimänguoskus ning lauluoskus olid väga heal tasemel. Kontsert kõlas suurepäraselt ning suuremaid möödalaske ei esinenud. Samas oli vahepeal kuulda, kuidas vokalist mööda laulis, kuid seda vaid üksikutel juhtudel. Esitati teoseid väga erinevatest stiilidest ja erinevatelt artistidelt, kuid kontserdi käigus oli võimalik saada kindlasti aimu,
teadmata) · Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile · Avamäng C-duur (1948) · Pidulik marss B-duur (1951) Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartetile · Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) · Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) · Kaks miniatuuri (Alla ballata, Vivo) (klaverivariant 1940-1941, seade kvartetile 1960) · Lento assai d-moll (klaverivariant enne 1943, seade kvartetile 1950.-1960. aastad) · Intermezzo g-moll (klaverivariant 1943, seade kvartetile hiljemalt 1960) · Keelpillikvartett nr. 3 B-duur (1945) · Keelpillikvartett nr. 4 d-moll (1953) · Neli pala (koost. 1954) 7 · Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958-1959) · Allegro moderato G-duur (1960. aastad)
Oluliseks muutus üksikheli ja paus. Webern lähenes punktmuusikale. Kasutas lühemaid dodekafoonilisi ridu. Helilooja arvas, et muusika on rohkem looduse kui kunsti fenomen. Eesmärgiks oli leida loodusseadused, millele muusika peab alluma. Oli sõjajärgsetel aastatel noorte heliloojate iidol, tema loomingus nähti uusi teid näiteks totaalne serialism. Tähtsamad teosed: 6 bagatelli kvartetile 1913,5 pala orkestrile 1913, sümfoonia 1928, 2 kantaati . Neoklassitsism 1920-1960(50) Tekkis vastukaaluks eelmistele -ismidele. Puhta kunsti poolt, subjektiivse väljendus- laadi ja filosoofilise tagapõhja vastu muusikas. 20 · objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. · erinevus klassitsismist: ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid
annaabi.ee 
