ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli Jean ainus, kes keeldus, sest ta mõistis, et lauluhääled pole neil enam samad, ning ta ei oleks talunud sellist enesealandamist. Mida aeg edasi, seda enam Jean siiski harjus sealse eluga ning muutus leebemaks ja inimlikumaks. Teatriruum oli küllaltki tagasihoidlik. Lava ja publiku asetus oli klassikaline publik saalis, näitlejad laval. Laval oli tuba, kus oli diivan, kaks lauda ja tooli, kus härrad suure osa ajast lugedes,
kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks.
annaabi.ee 
