Kopli laht Kopli liinid Pelgulinna sünnitusmaja Kalamaja Eelised Rannaalad on puhtad ning ilusad Tänavad ja teeääred on enam vähem puhtad Ilusad haljasalad ja pargid Puudused Autosid ei saa parkida elukoha lähedal (see probleem esineb kõikides linnaosdes) Vähe kõnniteid ning rattateid Kvartalisisesed teed on suhteliselt halvas seisus Soovitused Teha korda kvaratlisisesed teed Rajada uusi parkimiskohti Linnaosa maine parandamiseks võiks mahajäetud vanad majad ära lammutada Vanade majade renoveerimine Täname kuulamise ja vaatamise eest!
Kraavide paigutusel tuleb arvestada kvartali võrku ja olemasolevaid teid. Maapinna kõrgusjoone suhtes paigutatakse kuivendajad võimalusel teravnurga all.kraavid peavad asetsema teest,sihist või mildest kõrgemal, et ära lõigata peale valguvad veed. KUIVENDUSKRAAVIDE VAHEKAUGUS, SÜGAVUS, NÕLVUS. Kuivenduskraavide vahekaugus sõltub kasvukohatüübist, mullastikust.vahekaugus peab tagama kiire äravoolu. Esmalt paigutatakse kraavid kvatalisihtide äärde ja siis kvartalisisesed kraavid. Umbkaudu on vahekaugus 250-500m. sügavusel lähtutakse kuivendusnormist, peab olema 20-30cm sügavam.. keskmine sügavus 1,2m, 1,5m SS, 1,7 MS. Peakraav kogujakraavist 0,1-0,2m sügavam. Nõlvus valitakse vastavalt pinnase iseloomule ja kraavi sügavusele. Suurte kogumisaladepuhul kraavi põhjalaius 0,3-0,4m, väiksemate alade puhul kitsamad kraavid. Minimaalne põhja langus 0,5 promilli, lang ei tohi olla väga suur-hakkab kaldaid uhtma, väikse langu puhul suur settimine.
keskkohas. Kuivenduskraavide vahekaugus. Kuivenduskraavide vahekaugused sõltuvad kasvukohatüübist ja mullastikuoludest. Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus. Edasi alandatakse põhjaveetaset juba kuivendusvõrgu ja metsa transpiratsiooni koosmõjul. Esmalt paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid. Kvartali mõõtmetest tingituna kujuneb kraavide vahekaugus, Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2
Tekib kvartalivõrgustik, mis võimaldab metsade paremat majandamist, kuid kvartali piiriks võib olla ka mõni looduslik objekt (kraav, jõgi). Kvartali keskmine suurus Eestis on 25-50 ha. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalivõrgustiku tähtsus: - Võimaldab metsade majandamist. Kuna metsamassiividest on kvartalisihid läbi raiutud on võimalik mööda sihte liikuda ja seega on tagatud juurdepääs erinevatele metsaosadele. - Kvartalid ja kvartalisisesed eraldised on nummerdatud, sellega loodud koordinaatide süsteem, mis võimaldab identifitseerida iga üksiku eraldatud puistu ja majandada metsi puistute tasandil (igale puistule koostatakse majanduskava). - Võimaldab metsas paremini orienteeruda - Võimaldab paremini arendada jahimajanduslikku tegevust. Kvartali nurkadesse pannakse kvartalipostid mille peale on märgitud kvartali number. posti pale suunatakse diagonaalis kv. keskpunkti.
rinnaslõikepindala ja tüvemaht. Kuna raiutud on võimalik mööda sihte liikuda ja tunnused. tegemist on valikmeetodiga, tuleks teha 1 ha seega on tagatud juurdepääs erinevatele kohta vähemalt 4 mõõtmist. Kasutatakse metsaosadele. Kvartalid ja kvartalisisesed erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, eraldised on nummerdatud, sellega loodud instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast koordinaatide süsteem, mis võimaldab ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50. ehk 2,2 miljonit hektarit, millest 37% on identifitseerida iga üksiku eraldatud puistu ja
annaabi.ee 
