Udukambri meetod Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid Osakeste omaduste kindlakstegemiseks on vaatluskamber tavaliselt magnet ja elektriväljas Alguses üritati osakesi süstematiseerida Hakati uurima nende võimalikku koostist KVARKMUDEL: Murray GellMann ja Georg Zweig Kvarkide energiaseisundit osakeses määraksid: veidrus ja isospinn Tänaseks lisandunud veel: värvus ja sarm Prootoni ja neutroni kvarkmudelid: Euroopa Tuumauuringute nõukogu kiirendikompleksi skeem: TÄNAN KUULAMAST ! :)
neutroni massist (99,9 % massist koondub tuuma ja kuna aatomi mass koondub tema tuuma suunas, siis saame osakeste rea järjestuses: elektronid -> mesonid -> prootonid- neutronid). Kvargid on osakesed osakestes ehk täisarvulise languga osakeste murdarvulised koostisosad (+/ 2/3 ja +/ 1/3 laenguga). Osake laenguga 1/3 on d-kvark Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Seda, et jõud tõepoolest on võrdeline laengu suurusega ning kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kontrolliti torsioonkaaludega. Erinevalt gravitatsiooniseadusest võib vastasmõjuks olla nii tõmbe- kui tõukejõud:
neutroni massist (99,9 % massist koondub tuuma ja kuna aatomi mass koondub tema tuuma suunas, siis saame osakeste rea järjestuses: elektronid -> mesonid -> prootonid- neutronid). Kvargid on osakesed osakestes ehk täisarvulise languga osakeste murdarvulised koostisosad (+/ 2/3 ja +/ 1/3 laenguga). Osake laenguga 1/3 on d-kvark Osake laenguga + 2/3 on u-kvark Prootoni ja neutroni kvarkmudelid. VALEMID (SEADUSED) + TULETUSED Loeng 11 Coulomb'i seadus (vektorkujul!) - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Seda, et jõud tõepoolest on võrdeline laengu suurusega ning kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kontrolliti torsioonkaaludega. Erinevalt gravitatsiooniseadusest võib vastasmõjuks olla nii tõmbe- kui tõukejõud: