Fotokeemiline reaktsioon on siis kui reaktsioon toimub valgusekavantide osavõttul. Nt fotokeemiline reaktsioon on osooni tekkimine ja fotosüntees. Footonid Footonitel on kindel energia E=hf või E=mc2 . Footoni enertgia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil on mass kuid tal pole seisumassi s.t ta ei sa eksisteerida paigalolekus. Footoni nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc. Valguse dualistlik käsitlus Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlilud, nad täiendavad teineteist. Tähendab et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad 1)fotoefekt 2)valguse rõhk. Lainelist omadust aga 1)difraktsioon 2)murdumine
Ta ei saa eksisteerida paigalolekus. 10. Valguse rõhk on mehaaniline mõju, mille pinnale ta langeb. Valguse rõhk on võrdeline intensiivsusega mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb, seda suurem on valguse rõhk. 11. Neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad ainult valguskvantide osavõtul nimetatakse fotokeemilisteks. Fotokeemilisteks reaktsioonideks on näiteks fotosüntees ja osooni tekkimine. 12. (Dualistlik käsitlus) Valguse laine-ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See tähendab, et valgus võib käituda nii osakeste (footonite) voona kui elektromagnet lainetena. Osakestest koosnevad kvantolemust tõestavad fotoefekt ja valguse rõhk. Lainelist omadust aga difraktsioon ja murdumine.
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Kvantoptika Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einstei...
Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike.
Footonil,nagu igal osakesel on mass. Erinevalt teistest osakestest pole footonil seisumassi,st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni massi arvutamine : E=mc2 Footoni, nagu iga liikuva osakese impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=mc Valguse dualistlik käsitlus Laineteooria kohaselt võib valgust käsitleda kui elektromagnetlainet, mis koosneb kahest komponendist elektri ja magnetväljast. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud,nad täiendavad üksteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole,väiksema sagedusega kiirgus aha lainele.
Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20
elektri- ja magnetväljast. Kvantteooria järgi võib valgust käsitleda aga kui footonite voogu. Footonid kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. Laineteooria abil on võimalik seletada difraktsiooni, interferentsi, murdumist ja dispersiooni, kvantteooriast lähtudes aga fotoefekti ja fotokeemilisi reaktsioone. Seda, kumb ettekujutus valgusest on õige ei ole võimalik välja selgitada, kuid kindel on see, et valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud vaid täiendavad teineteist.
Viimast juhtu nimetatakse pööriselektriväljaks. Elektriväli kirjeldab, kuidas igal ajahetkel elektriliselt laetud testlaengut mõjutatakse. Elektrivälja levimiskiirus sarnaneb elektromagnetvälja levimiskiirusega, kus vaakumis on kiirus võrdne valguse kiirgusega, kuid aines on levimise kiirus väiksem. 10 VALGUSE DUALISM – OSAKESTE VOOG VERSUS ELEKTROMAGNETLAINETUS Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, milliseid nähtusi vaadeldakse, inimene ei saa seda vahetult tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Fotoefektiks nimetatakse negatiivelt laetud elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Valgus ei kiirgu
füüsika põhisammastest. Kvantmehaanikas tegeldakse peamiselt mikro-osakeste käitumise uurimisega. See annab võimaluse erinevaid osakesi täpsemini kirjeldada. Lihtsamalt öeldes vaieldakse selle teooriaga üldrelatiivsusele vastu, sest antud teoorias ei saa olla selliseid punkte, mille tihedus on lõpmatu (Järv, 1992). 6 Kvantmehaanika arendati välja vajadusest seletada osakesi täpsemalt. Selle ajalugu on olnud üsnagi keerukas. Esimesed kvantteooriad olid mõneti algelised ning tehtud eksperimente ei suudetud omavahel kokku viia ja sobivusse saada. Kvantnähtustele andis esimest korda ühte seletuse Louis de Brogli, kelle teooria järgi on osakestel laineiseloom ning lainel osakesteiseloom. See jäi ka viimaseks teooraks, mis liigitati vanade kvantteooriate hulka, sest see ei võimaldanud täpseid ennustusi. Moodne kvantmehaanika sai alguse 1925. aastal, mil Planck, Heisenberg ning Jordan formuleerisid maatriksmehaanika
annaabi.ee 
