seadus (ehk entroopia kasvu seadus, mille võiks kokku võtta järgmiselt: kõik asjad lähevad segagaduse ja segatuse poole). Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on statistiline, trajektoor klassikalises tähenduses puudub. Kvantosake nagu prooviks läbi kõik võimalused algolekust lõppolekusse minekuks kusjuures igale võimalusele vastab oma tõenäosus. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes
ke, struktuuri ja aktiivsuse aluseks. Kvantarvud Elementaarosakeste kirjeldamiseks on palju eri parameetreid. Vaatleme vaid traditsioonilisi kvantar- ve, mida kasutatakse elektronide iseloomustamiseks aatomites. Tabeli 1 mõistmiseks on oluline ter- min orbitaal, mis tähendab ruumi piirkonda, kus elektron saab paikneda. Orbitaal erineb kvantolekust kuna ta kirjeldab osakese eksitentsiks sobivat ruumipiirkonda, samas kui kvantolek kirjeldab reaalset osakest. Orbitaal võib olla ka tühi (st. ilma osakeseta) ning ühel orbitaalil võib asuda kaks vastasmär- gilise spinniga osakest. Tabel 1. kvantarv tähis väärtus selgitus peakvantarv n 0st suurem täisarv elektronkiht kõrvalkvantarv l 0 kuni (n-1) iga n Orbitaali tüüp (0=s,1=p, 2=d, 3=f,...) kohta
annaabi.ee 
