Impulsipoeraator aga diferentsiaaloperaatorit korrutatud - ih -ga. Ülejäänud füüsikaliste suuruste operaatorid on saadavad järgmise vastavusprintsiibi alusel. Vastava klassikalise suuruse avaldises tuleb koordinaadid ja impulsid asendada vastavate operaatoritega. 30. Impulsi omaväärtuste spekter Impulsi omaväärtuste spekter on pidev, kõik väärtused on võimalikud. 31. Määramatuse printsiip Kvantmehhaanikast järeldub, et mitte kõik klassikalised suurused ei ole samaaegselt mõõdetavad. Nende suuruste korral ühe suurue täpsem mõõtmine viib sellele, et teise füüsikalise suuruse määramise täpsus väheneb. Matemaatiliselt väljendub samaaegselt mittemõõdetavus määramatuse seoste kujul. Kvantteooriast saame, et näiteks mingi koordinaatteljesihiline koordinaat ja impulss ei ole samaaegselt mõõdetavad. Olgu x-koordinaadi määramatus x ja vastava impulsi px määramatus p x
Aatomid ja molekulid, mis on pikliku kujuga või mille elektronpilv on ruumis rohkem hajali, on üldiselt paremini polariseeritavad kui kompaktsed ja sfäärilise kujuga molekulid. Reeglina - mida suurem on elektronide arv, seda kaugemal on nad tuumast, seda suurem on polariseeritavus ja seega ka molekulide vastastiktoime. Elektronide liikumine molekulides/aatomites mõjutab elektronide liikumist naabermolekulides elektronide liikumine on korreleeritud. Kvantmehhaanikast tuleneb, et elektronide korrelatsiooni tõttu on molekulidel energeetiliselt soodsam olla teineteise lähedal. See korrelatsioon põhjustabki dispersioonitoimet, mis esineb ka dipoolmomenti mitteomavate osakeste vahel, põhjustades nende üleminekut vedelasse ja tahkesse olekusse (vedel heelium 4,2 K). Induktsioonijõud Induktsioonijõud esinevad polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel. Polaarne molekul tekitab mittepolaarses molekulis indutseeritud dipoolmomendi. Indutseeritud dipool
annaabi.ee 
