a. Kelvin b. Njuuton c. Kulon d. Sentimeeter e. Kilogramm f. Sekund 10. Milline lause iseloomustab mudelit kõige paremini? a. Mudel peab välja tooma originaali iseloomulikud jooned ja jätma kõrvale teisejärgulise b. Mudel on originaali täpne koopia c. Mudel on nähtuse matemaatiline esitus 11. Dualismi ja tõenäosuslikkuse printsiibi lisandumist füüsikalisse maailmapilti loetakse a. kvantmehaaniliseks etapiks b. relativistlikuks etapiks c. kaasaegse maailmapildi tekkeks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on olemas ka ilma inimeseta c. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14
9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin b. Kilogramm c. Sekund 10. Milline lause iseloomustab mudelit kõige paremini? a. Mudel peab välja tooma originaali iseloomulikud jooned ja jätma kõrvale teisejärgulise 11. Dualismi ja tõenäosuslikkuse printsiibi lisandumist füüsikalisse maailmapilti loetakse a. kvantmehaaniliseks etapiks 12. Füüsikaline suurus a. on inimese poolt formuleeritud b. on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks 13. Vali, millised füüsikalised suurused on sklaarsed, millised vektoriaalsed. a. Pikkus skalaarne b. Jõud vektoriaalne c. Rõhk skalaarne d. Kiirus vektoriaalne 14. Millisele eesliitelele vastab milline kümne aste? a. 10-1 detsi b
nagu aatomid) liikumiste kirjeldamiseks on nn polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult üks neist (raadius r) omab pikkuse (kauguse) dimensiooni, kaks ülejäänut on nurgad, mis määravad selle liikumise suuna, mida mööda minnes määratud punkti jõutakse. Esimene on nurk (teeta), mis määrab erinevuse vertikaalsihist ja teine on nurk ϕ, mis määrab erinevuse kokkuleppelisest horisontaalsihist x. Kasutatakse nt elektroni orbitaalide kvantmehaaniliseks kirjeldamiseks vesiniku aatomis ja geograafias. 61. 4 põhijõudu füüsikas. Nim + isel mõjupiirkonda. mõjub kvarkide vahel) , elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel, kaugmõju), nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine), gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist,kaugmõju). 62. Valentselektronide kiht määrab perioodilisusesüsteemi mille perioodi ja
annaabi.ee 
